Ei ole nii, et ainult Eestis valitseb suvel hapukurgihooaeg ja meedia imeb igast superstaariotsingust ja aastakümneid seebiseriaali kaunistanud kivinäost järjest välja kümneid uudiseid. Suvi on ka Palo Altos ning viimase nädala kahtlemata kõige põrutavam kohalik uudis on see, et varalahkunud Steve Jobsi majas käisid vargad. Vähe sellest, et see uudis on juba ületanud künnise ka Eesti meedias, vääris ta igatahes tasuta jagatava kohaliku paberajalehe The Daily News tervet esikülge (uudis on loetav ka sõsarväljaande Mercury News kodulehelt), kus kohalikud politseishefid tõotasid, et nii kõrgetasemelise kuriteo uurimine on usaldatud “kõrgtehnoloogia kuritegude üksuse” kätte, tänu kellele ongi kahtlusalune juba tabatud.
Tänaseks on kindlaks tehtud, et tegemist ei olnud maailma kalleima ettevõtte kaasasutaja vastu suunatud teadliku rünnakuga, vaid varas oli tavaline rahahädas pätt, endine jalgpallur, kes napsas lisaks reale Apple’i toodetele (mida muud võikski varastada megafirma loojalt!) ka kadunud Jobsi rahatasku, käekella ja peene ridiküli. Tea, kas tegu on osava turundustrikiga, aga väidetavalt kuulub tänu päti kiire tabamise eest just paljukiidetud Apple’i toodetele, kuna varas oli piisavalt loll, et logida end Jobsilt pätsatud arvutist iTunes’i oma koduselt aadressilt (kust ta siis ilmselt mõne hetke pärast ka kinni nabiti).
Tegelikult on sellel kõmumaigulisel uudisel väga oluline tähendus igale Palo Alto elanikule, sh meile. Nagu algne uudis ka viitab, on Palo Altos viimase poole aasta jooksul varguste arv kasvanud hüppeliselt: lausa 63%. Selle peamiseks “põhjuseks” olevat see, et inimesed hoiavad koduuksi-aknaid lahti ja isiklikku vara “laokil” (sügavam põhjus on ilmselt siiski selles, et majandus on läinud allamäge ja paljud töötud näevad varastamises lihtsaimat väljapääsu kitsikusest). “Lock it or lose it!” hoiatab kohaliku politseijaoskonna väljakuulutatud kampaania.
Pean tunnistama, et ma olen seni tundnud end siin väga turvaliselt. Ükski öö ei ole ärganud hirmus, et kas pole see äkki mõni murdvaras, kes nüüd katusel kolistab (Eestis on seda juhtunud küll, aga õnneks on mürategijateks ikka olnud varesed). Rattaid ei ole poodi minnes ukse taga lukustanud ega teinud seda ka kodus. Peale herne- ja kurgitaimede ei ole keegi meilt ka midagi varastanud. Ja tõsi, ka uksed-aknad on meil päevasel ajal suisa valla. Ma ei ole osanud midagi karta.
Stanfordi campusel tegutseb muide oma politseiüksus ning mõnikord ma kuulen öösiti neid akna taga raadiosaatjate vahendusel suhtlemas, tihti võib kuulda ka helikopterit küla kohal tiirutamas. Tudengitele saadetakse regulaarseid raporteid ülikooli territooriumil toimepandud “kuritegudest” ning täisnimede ja elukohtadega varustatud andmeid tabatud kaabakate kohta (“See-ja-see tabati koduvägivallalt ning ta üritas politsei eest põgeneda”). Loomulikult võib pikalt arutleda selle üle, kas kuritegusid on vähe sellepärast, et on palju politseinikke või vastupidi. Või sama teooriat jätkates: kas USAs pole viimasel ajal ühtegi suuremat terrorirünnakut toime pandud sellepärast, et operatiivjõud on pidevas reageerimisvalmiduses (ja on avalikkuse teadmata ka ehk midagi/kedagi kahjutuks teinud) või tegelikult on tegu ränga ülereageerimisega ja kõikvõimalikud üha karmimad turvameetmed lihtsalt häirivad süütute inimeste elu, põhjustades kokkuvõttes märksa suuremat majanduslikku ja emotsionaalset kahju?
Et lõpetada niivõrd-kuivõrd huumorivõtmes, siis meenus mulle umbes kümne aasta tagune lugu ühest rootslasest, kes kuuldes, et just hiljuti oli Tallinnas üsna rämedal moel tapetud üks tema kaasmaalane, ohkas kergendatult: “Ma olen pärit Luleast (mis on teatavasti linn kusagil polaarjoone lähistel ja turiste seal ilmselt just miljonites ei käi – Ede). Minu kodulinnas tapetakse igal aastal umbes 7-8 rootslast, seda on oluliselt rohkem kui üks rootslane paari aasta kohta Tallinnas. Järelikult on Tallinn tunduvalt turvalisem linn!”.
Jääb üle soovida meile Lycka Till, et meie ei satuks täiendama Palo Alto kuritegevusstatistikat. Statistikast võib teile pikemalt rääkida hiljuti vastavas aines eksami sooritanud Sten.