Science Fair ehk teadusmess on ameerika koolisüsteemis iga-aastane nähtus, mis annab kõikidele lastele võimaluse proovida kätt mõne huvitava eksperimendi kallal ning õpetab seeläbi esitama olulisi küsimusi, tegema järeldusi ja mis peamine: alati endas kahtlema. Continue reading →

“Kurradi raissk! No kurradi-kurat!” vannub autojuht ja paneb kojamehed veel kiiremini tööle.

“Mis nüüd?!” küsin ehmunult üle tema õla kiigates.

“Aknasoojendus ei tööta! Ja alles nädal aega tagasi käis buss paranduses. Ma ütlen, et täna me ei sõida mitte kuhugi!”. Hallide vuntsidega väidetavalt endisest liidu suusahüppemeistrist autojuht ronib kabiinist välja ja tema valge kampsun kaob hetkega auto ümber möllavasse loodusjõudu.

Pool tundi hiljem oleme siiski teel, mõistagi juba lootusetult hiljaks jäänud. Sest isegi siis, kui aken ilmutas pärast siseõhusoojenduse maksimumvõimsusel huugamist juba läbipaistmismärke, oli võttemeeskonnal vaja veel teha sigaret või paar, rüübata lõpuni juba ammu jahtunud kohvilonks ja vahetada viimane kuum info kuuldavasti peatselt saabuvate uute kaamerate osas. Mina istun üksi autos, helistan ja vabandan. Mul on piinlik, kuigi inimest, kellega juba kaks nädalat tagasi kohtumise kokku leppisin, ilmselt väga ei huvita, et mina olin hoolimata tuisusest ilmast õigel ajal telemaja ees ja valmis pikale tööpäevale startima.  Continue reading →