San Francisco lahe piirkonnas ehk kohalikus kõnepruugis lihtsalt Bay Areas, mille üheks osaks on maailmas tehnoloogiamekana tuntud Silicon Valley, arvatakse kokku elavat umbes 400-1000 eestlast. Vahemik on lai sellepärast, et keegi ole seda numbrit ametlikult kokku löönud. Paljud seal kauem elanud eestlased on ametliku statistika silmis ameeriklased, lühemalt viibijatel on üks paljudest keeruka protsessi alusel taotletud viisadest. On ka neid, kes ei häbene tunnistada, et on USAs “pikendatud” turistiviisa alusel, st viibivad riigis mitteametlikult. Siseringis on nad kõik aga siiski veendunud eestlased, kes räägivad paljude teiste rahvuste suureks hämminguks omavahel – kes soravalt, kes purssides – seda naljakat keelt, mida maailmas räägib vaid alla miljoni inimese (mitmed mu hiinlastest sõbrad on nentinud, et ei pea mandarini keele kõrval kantoni keele õppimist mõttekaks, sest seda räägib “ju kõigest 30 miljonit inimest”). Continue reading
Category Archives: Õhustikku
“Reis ümber maailma” kooli-eri
Eestis on viimasel ajal palju juttu talentide koju ja riiki meelitamisest. Suur ja nö ametlik narratiiv jutustab avatud riigist, mis ootab töökäsi ja ajusid, eriti neid, kes on varem Eestist ära kolinud. Paraku selgub toredate algatuste nagu näiteks “Work in Estonia” puhul ootamatu kitsaskoht: töö kõrvalt eluks hädavajalik abivõrgustik – koolid, lasteaiad jms – on nõrk. Isegi Eestis sündinud, kuid siit mõnda aega eemal elanud lapsed ei näi mahtuvat kodumaistesse koolidesse. Võibolla suutis programm “Talendid koju” tuua kodukamarale tagasi vaid 27 kõrgeltharitud noort seepärast, et nad ei näe omakorda oma laste koolitamiseks siin piisavalt võimalusi? Continue reading
U-kurv
Olin tavapärasel tõtakal sammul piki Palo Alto “matkarada” lapsekäru enda ees lükates teel kooli, suurematele lastele vastu. Mõtted tiirlesid kolimisteema ümber ning needsin end sisimas nende kahe shokolaadiküpsise pärast, mis ma enne kodust väljumist kiiruga põske panin, sest nüüd hakkas kiire kõnni juures kõht valutama. Nagu ikka, tuhises mõlemas suunas minust mööda jalgrattureid, vastu jalutas omavahel jutlevaid kontoriametnikke, kes siinkandis erinevates peamiselt biomeditsiiniga tegelevates ettevõtetes töötavad ning harrastavad lõunapauside ajal grupiviisilist tervisejalutamist. Continue reading
Küünlavalgel Twitteris
Olin õhtul pärast väsitavat lapse sünnipäeva just ennast diivanil välja sirutanud ja lõpetanud lõõgastava tuuri Facebookis, mõeldes, et nüüd peaks telefoni laadima panema, kui järsku läks pimedaks mitte ainult telefoniekraan, vaid terve maja. Elekter oli läinud. Seda valjemalt kostus õues ulguv tuul ning vihma käes paisunud aiavärava kolksumine ning puudelt rebitud okste kukkumine katusele. San Francisco Bay Areat oli üle mitme kuu tabanud korralik torm, mis tõi endaga kaasa kauaoodatud vihma ja nüüd ka ootamatu elektrikatkestuse. Continue reading
Disneyland täiskasvanutele*
Just täpselt koos päikese kadumisega maailliste küngaste taha jõudsime reede õhtul kella kuue paiku õhtul pärale Calistogasse, tillukesse koloniaalstiilis linnakesse Napa Valley ülemises otsas, kus meid ootas hotellituba (soodne diil Jettsetterist) ja lõbus nädalavahetus sõprade seltsis. Continue reading
Täielik ikaldus
Just siis, kui ma olin pärast paarikuulist pausi jällegi sisse lülitanud palju müra tegeva kastmissüsteemi ja pakkinud perekonna koos mitme kotitäie soojade riietega autosse, et asuda teele naaberosariigi Nevada piiri ääres asuvatele suusanõlvadele, kuulutas tõsine hääl raadios: “Asi on ametlik: Californias on põud!”. Continue reading
Põllult põske!*
“Kallis Ede,
Tere tulemast “Farm Fresh to You” kliendiks!
Sa oled just liitunud toidurevolutsiooniga, mis ühendab sind otse talust tuleva värske toodanguga. Sa muudad Ameerika põllumajandust – suur tänu sulle selle toetuse eest!”
Nõnda tervitati mind tänuks selle eest, et tellisin endale koju värskeid juurikaid sisaldava toidukasti. Ühel päeval seisis lihtsalt üks tunkedes onkel ukse taga ja pakkus sellist teenust. Täitsin ankeedi ja nüüd on üle nädala kolmapäeviti oodata ukse taha kastitäit värskeid juur- ja puuvilju. Ei mingit pühapäevahommikust rüselemist taluturul enam! Ja hoopis nemad tänavad mind!?
Koopaseinalt telefoniekraanile
Inimeste vajadus oma tegemisi pildiliselt jäädvustada ei ole aastatuhandete jooksul muutunud, arenev tehnoloogia annab selleks lihtsalt üha paremad võimalused.
“Me tahame muuta inimeste arusaama pildilisest suhtlemisest!” põrutab Austin Shoemaker, fotojagamisteenuse Cooliris üks asutaja ja tehnoloogiajuht silmade põledes. Kahe tunniga jään uskuma, et varsti suhtlevad kõik inimesed üksteisele telefonidest või tahvelarvutitest pilte saates ja neid kommenteerides. Continue reading
Ma ei ela siin, ma olen turist!
Suvi hakkab lõppema ja tuhanded suvekodud üle Eesti jäävad nukralt tühjaks. Ometi jäävad lagedaks ka paljude suvitajate linnakorterid, sest nende kodu ei ole enam Eestis. Noored hakkajad ja haritud inimesed käivad tööl Soomes, Suurbritannias või Austraalias.
Californication
Tõtates liibuvas spordidressis läbi varahommikuselt unise ülikooliküla, näpus karp vastküpsetatud muffinitega ja kuklas kuldav Kalifornia päike, kerge tuuleiil kandmas sõõrmetesse roosadesse õitesse uppuvatest hekkidest lenduvaid mõrkjaid aroome, taipasin mingi talumatu kerguse ajel, et umbes just täpselt sellisena kujutasingi ma Eestis olles ette elu Ameerika läänerannikul.
See on klassikaline (ja üsna võlts) Ameerika stereotüüp. Continue reading